Rosemary LaBianca ja Leno LaBianca olid abielus 9 aastat enne Leno LaBianca surma 44-aastaselt.
Umbes
Ameerika ohver Rosemary LaBianca sündis Ruth Katherine Elliottina 15. detsembril 1929 Arizonas USA-s ja suri 10. augustil 1969 Los Angeleses, USA-s, USA-s, 39-aastaselt. Teda mäletatakse kõige rohkem perekonna Manson mõrva ohvrina. Tema sodiaagimärk on Ambur.
Ameerika ohver Leno LaBianca sündis Pasqualino Antonio LaBiancana 6. augustil 1925 USA-s Californias Los Angeleses ja suri 10. augustil 1969 Los Angeleses, USA-s, USA-s, 44-aastaselt. Teda mäletatakse kõige rohkem Mansoni perekonna mõrvade ohvrina. Tema Tähtkuju on Lõvi.
Panustage
Aidake meil oma Leno LaBianca ja Rosemary LaBianca profiili üles ehitada! Logi sisse teabe, piltide ja suhete lisamiseks, aruteludes osalemiseks ja oma panuse eest krediidi saamiseks.
Viited
Suhete statistika
| Staatus | Kestus | Pikkus |
|---|---|---|
| Tutvumisleht | 1959 - 1960 | 1 aasta |
| Abielus | 1960 - august 1969 | 9 aastat, 7 kuud |
| Kokku | 1959 - august 1969 | 10 aastat, 7 kuud |
Rosemary kohtus Leno LaBiancaga 1959. aastal, töötades seal. Mõlemad armusid ja abiellusid 1960. aastal Californias Carmelis.
Leno oli hakanud ellu viima oma unistust täisvereliste hobuste kasvatamisest ja võidusõidust ning hakkas end toidupoest kaugenema. Aastal 1967 alustas Rosemary ja tema partner edukat kõrgekvaliteedilist naiste rõivastajat nimega Boutique Carriage. Paar ostis Los Felizis varem Walt Disney omanduses olnud kodu, kuid müüs selle 1968. aastal. Samal aastal ostis Leno ema kasvanud Waverly Drive'i kodu ning asus elama Rosemary ja tema poja juurde. Frank.
1969. aasta suvel ehmatasid LaBiancasid mitmed veidrad juhtumid. Paar märkas äraolekult naastes oma kodust esemeid puudu ja koerad olid majast väljas, kui nad olid sisse jäetud. Hiljem sai teada, et Manson ja tema 'pereliikmed' olid selles piirkonnas mitu maja sisse murdnud, kui elanikud olid eemal. Los Felizi võõrastemaja.
9. augustil 1969 sõitsid LaBiancad koos Rosemary tütre Suzaniga Isabella järve äärde, et võtta järele Rosemary 15-aastane poeg Frank, kes veetis nädala sõbraga puhkamas. Nädala alguses oli Leno sõitnud järve äärde ja lasknud oma paadi poistele kasutamiseks. Frankil oli nii hea aeg, et LaBiancad otsustasid lasta tal veel ühe päeva jääda ja naasta oma sõbra perega Los Angelesse. Kella 21 paiku lahkusid Leno, Rosemary ja Suzan Isabella järvest ja suundusid tagasi Los Angelesse.
10. augustil 1969. aastal kella 1 paiku saabusid LaBiancad Los Angelesse. Pärast Suzani mahajätmist tema Los Felizi korterisse peatusid nad Hillhursti ja Franklini tänava nurgal ajalehekioski juures. Kioskipidaja John Fokianos tundis ära püsikliendi Leno, kes valmistas ette Los Angeles Herald Examineri, pühapäevase väljaande ja võistlusvormi koopia. Fokianos ja Leno arutasid lühidalt eelmisel õhtul aset leidnud Tate mõrvu. Näitleja ja režissöör Roman Polanski rase naine Sharon Tate mõrvati koos nelja inimesega laupäeva, 9. augusti 1969. aasta varahommikul Benedict Canyonis asuvas kodus 10050 Cielo Drive. Jutud hiljutistest mõrvadest häirisid Rosemaryd. Fokianos oli mõrvarite kõrval viimane inimene, kes LaBiancasid elusana nägi. Pärast koju jõudmist läks Rosemary pensionile oma magamistuppa, samal ajal kui Leno jäi spordilehte lugedes elutoas magama.
10. augusti 1969. aasta varahommikutundidel sisenesid Mansoni pereliikmed LaBianca majja. Manson ja Watson äratasid elava diivani peal magava Leno LaBianca relvaga. Manson ja Watson kinnitasid Lenot, et talle haiget ei tehta ja nad kavatsevad teda ainult röövida. Manson eemaldas kaelast nahkrihma ja lasi Watsonil seda Leno käte sidumiseks kasutada. Seejärel küsiti Lenolt, kas majas on veel kedagi. Ta ütles Mansonile ja Watsonile, et tema naine Rosemary oli magamistoas. Manson läks magamistuppa ja äratas Rosemary. Ta lubas tal öösärgil kleidi selga panna, enne kui juhatas ta elutuppa, kuhu Watson lasi Leno kinni siduda. Manson ja Watson rahustasid paari, et nad haiget ei saa, ja nad lihtsalt rööviti. Pärast majas kogu sularaha kogumist käskis Manson Watsonil viia Rosemary tagasi oma magamistuppa, kus Watson asetas padjapüüri tema pea kohale, keris pea ümber lambijuhtme ja haaras teda lambijuhtmega. Ta käskis tal vait olla ja jääda tuppa. Watson naasis elutuppa ja Manson lahkus siis majast. Mõne minuti jooksul sisenesid Leslie Van Houten ja Patricia Krenwinkel Mansoni käsul elukohta ja neil kästi teha kõik, mida Watson ütles. Seejärel käskis Watson neil magamistuppa minna.
Seejärel hakkas Watson Lenot korduvalt pussitama ja peatus vaid lühidalt, kui Leno karjus: 'Lõpeta minu pussitamine!' Rosemary, kuuldes oma abikaasa karjumist, hakkas karjuma ja lehvima mööda tuba, endiselt pimendatuna padjapüürist peas. Krenwinkel ja Van Houten kutsusid Watsoni abi. Watson jättis tugevalt veritseva Leno elutuppa ja sisenes magamistuppa, et leida Rosemary, kes kiigutas lampi, mis oli endiselt tema nöökimiseks kinnitatud juhtme külge. Tex heitis ette ja pussitas teda, kuni naine põrandale kukkus. Seejärel ulatas ta noa Van Houtenile ja käskis tal midagi teha, kuna Manson soovis veenduda, et kõik saavad oma käed määrdunud, Van Houten pussitas seejärel Rosemary 13 korda alaselga; leiti, et need löögid olid surmajärgsed. Kui pussitamine lõppes, olid Watson, Krenwinkel ja Van Houten pussitanud Rosemary 41 korda.
Leno oli veel elus, kui Watson elutuppa tagasi tuli ja pussitamine uuesti algas. Pärast seda, kui Watson oli Leno pussitamise lõpetanud, raius Pat Krenwinkel Leno kõhtu sõna „SÕDA“. Seejärel pussitas Krenwinkel teda mitu korda ning jättis kõhust välja ulatuva nikerdushargi ja kurgust nuga. Seejärel kirjutasid tüdrukud Leno verre sõnumeid. Elutoa seinale kirjutati „Surm sigadele” ja „Tõus” ning külmkapi uksele kirjutati „Tervendaja Skelter”.
Pärast mõrvu jäid pereliikmed majja. Mõni sõi LaBiancase külmkapist toitu, mängis paari koertega ja käis duši all, enne kui autosõit tagasi Spahni rantšosse sõitis.
Järgmisel õhtul naasis Rosemary poeg Frank Isabella järvest ja visati Waverly Drive'i maja juurest maha. Murelikuks muutus ta aga siis, kui märkas, et aknad olid kõik varjud joonistatud ja ema ega kasuisa ei vastanud välisuksele. Ta helistas lähedal asuvas hamburgeriputkas olevast tasulisest telefonist oma vanemale õele Suzanile, väljendades muret. Suzan ja tema poiss-sõber tõstsid Franki hamburgeriputkasse ning koju jõudes muutis neid kolme veelgi murelikumaks asjaolu, et Leno paat seisis sissesõidutee asemel tänaval. Nad tundsid, et see pole Leno tegelaskujust välja ja nad pääsesid majja külguksest. Köögi sees nägid nad külmkapi esiküljel verega kirjutatud valesti kirjutatud fraasi 'Tervendaja Skelter'. Suzan jäi kööki, samal ajal kui tema poiss-sõber ja Frank läksid elutuppa. Elutoast leidsid nad Leno seotuna, oksendatuna ja surnuks pussitatuna. Nad põgenesid kohe majast ja kutsusid naabri kodust politsei. Kõnele reageerinud politseinikud sisenesid majja ja avastasid seejärel magamistoast Rosemary LaBianca, samuti surnuks pussitatud.
Leno LaBianca maeti Los Angeleses Californias laupäeval, 16. augustil 1969. Rosemary LaBianca tuhastati samal päeval. Tema tuha hävitamine pole teada.
5 '6' (168 cm)
6 '0' (183 cm)
